Väikese riigi suur vundament: miks vajab Eesti alustavat ettevõtjat ja kes hoiab tema kätt?
Eestlane võib küll kohvilauas pikalt vaikida, kuid anna talle kätte äriidee või tühi tontlik elamu ja ta ehitab sellest jonnaka järjekindlusega alustava ettevõtte. See sama ettevõtlik vaim on olnud meie riigi edu ja arengu mootoriks viimasel kolmel kümnendil. Pealtnäha Eesti ettevõtluskeskkond mühabki võimsalt: kerkib uusi hotelle, tehnoloogiasektor nopib rahvusvahelisi auhindu ning maalähedane rukkileib ja käsitöö toimivad ühiskondlikult kokkulepitud rahvusliku suveniirina. Eestit külastanud turistid astuvad lennukisse, seljas pusa, millel rinnale kirjutatud aiateiba-fondiga “Hiiumaa”, ning vaatavad lennukiaknast heldinult tagasi selle väikese ja tegusa riigi poole.
Kuid särava fassaadi taga peitub argipäev, kus tegelik majanduskeskkond nõuab igapäevast olelusvõitlust. Täna ei konkureeri mikro- ja väikeettevõtjad üksnes omavahel toodete- või teenuste turul, vaid üha enam ka riigipoolse tähelepanu, mõistmise ja regionaalse toe nimel. Olukorras, kus tehisaru pakub küll võimalust sekundiga ideid genereerida, ei tunne AI kohapealset tarbijakäitumist, kogukonna dünaamikat ega ostujõudu.
Esile on kerkinud põhimõtteline arutelu: kui oluliseks peame riigina maapiirkondade ja väikelinnade väikeettevõtlust – ühiskondlikku selgroogu, mis moodustab väljaspool suurlinnu ligi kaks kolmandikku kohalikust majandusest – ning millist regionaalset tulevikku me selle kaudu ehitame?
Huvi ja teadmiste tase ei astu alati ühte sammu
Pärast märtsis suletud Töötukassa ettevõtluse alustamise toetust jäi alustavate ettevõtjate üheks peamiseks võimaluseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) starditoetuse meede. Selle 5 miljoni euro suurune eelarve täitus kiirelt ning uute taotluste vastuvõtmine suleti tänavu 14. augustil – kõigest viis kuud peale meetme avamist. Selleks, et toetused jõuaksid päriselt elujõuliste ideedeni eeldab protsess põhjalikku ettevalmistust – enne taotluse esitamist peab iga taotleja läbima eelnõustamise Maakondlikus Arenduskeskuses (MAK). Konsultantidega koostöös analüüsitakse paberile pandu reaalse eluga ning hinnatakse projekti vastavust starditoetuse eesmärkidele.
Esmaste taotluste ja ideede maht näitab selgelt, et huvi alustamise vastu on suur, kuid teadmiste tase ebaühtlane. AI ajastul on äriplaani teksti genereerimine muutunud liiga tavapäraseks ja kriitiline otsustusvõime, finantsprognooside mõistmine ja reaalne teostusvõime vajavad jätkuvalt vahetut inimlikku kontakti ja suunamist.
Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juht Priit Kuuskme rõhutab, et eelnõustamise eesmärk on ennetada võimalikke probleeme juba enne ettevõtlusega alustamist. Konsultandi roll on aidata alustaval ettevõtjal märgata oma plaanis võimalikke komistuskive enne, kui tehakse esimesed reaalsed finantsotsused.
„Meie eesmärk on tuua dokumentidest välja nõrgad kohad, mis äriplaanide lugemisel silma hakkavad ning aidata riskid enne paberi peal läbi mängida, kui labidas maasse lüüakse,” selgitab Kuuskme. Ta lisab, et alustavate ettevõtjate toetamine pole pelgalt sotsiaalprojekt, vaid teadlik riiklik investeering tulevikku: „Starditoetus on ajalooliselt olnud otsene sekkumine eesmärgiga vähendada takistusi ettevõtlusega alustamisel ning madaldada rahalist lävepakku, millest värske idee autor peab üle hüppama. Iga tänane suur tööandja ja maksumaksja on kunagi olnud vaid idee kellegi peas – algusfaasis haavatav ning tuge vajav inimene.”
Piirkondlikud eripärad ja kvaliteedi sõel
Eesti eri paigus on ettevõtlusega alustamise väljakutsed erinevad. Kui Peipsi veerel või Lõuna-Eesti piirialadel mõjutavad äri geograafiline asukoht ja ostujõud, siis teistes piirkondades võib takistuseks saada spetsiifiline keele- või infosulg.
Võrumaa Arenduskeskuse ettevõtluse arendusjuht Kaido Palu, kes tegeleb igapäevaselt piirkonna ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime kasvatamisega, tõstab esile kohapealse toe kriitilist tähtsust piirialadel. Tema sõnul on majanduse vereringe hoidmine pealinnast kaugetes piirkondades otseselt seotud riikliku julgeoleku ja elujõulisusega.
„Piirilähedastes piirkondades on konkurentsitingimused, logistika ja turu maht otseselt teistsugused kui suuremates tõmbekeskustes. Just seepärast on kohapeal kättesaadav ja vahetu nõustamine elutähtis – see aitab kohalikel headel ideedel kohaneda reaalsusega ja takistab nende hääbumist enne, kui need üldse idanema saavad hakata,” selgitab Palu.
Nõustajate töölauale jõudvad projektid peegeldavad vahetult Eesti inimeste ettevõtlusaktiivsust ja ettevalmistuse taset. Konsultandi roll pole üksnes julgustada, vaid ka ausalt osutada nõrkadele kohtadele enne finantsriskide võtmist.
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse ettevõtluskonsultant Leili Mård näeb igapäevaselt, millise ettevalmistuse ja ootustega inimesed nõustamisele jõuavad. Tema sõnul peegeldavad esitatud projektid ilmekalt alustavate ettevõtjate tegelikku teadmiste taset ja peamisi komistuskive.
„Näeme oma igapäevatöös väga selgelt, milline on alustavate ettevõtjate tegelik ettevalmistus ja kus tekivad kõige suuremad käärid soovide ning reaalsuse vahel. Meie roll konsultandina ei ole paberil olevaid unistusi lõhkuda, vaid aidata teha vajalikud korrektuurid, olgu selleks finantsprognooside maandumine pärisellu või turundusplaani kriitiline hindamine enne, kui ettevõtja võtab rahalisi riske,” märkis Mård.
Samal ajal näitab Ida-Virumaa kogemus, et huvi omal käel toimetamise vastu on kõrge ka lõimumise ja muutuvate tööstusmudelite taustal.
Ida-Viru Ettevõtluskeskuse ettevõtluskonsultant Anton Pratkunas toonitab, et ettevõtlikkus ja soov omal käel toime tulla on piirkonnas kõrge, sõltumata inimeste keelelisest või kultuurilisest taustast. „Ida-Virumaal on palju inimesi, kellel on tugev tegutsemissoov ja tahe panustada oma kodukandi majandusse. Kui ettevõtlus sünnib kohapeal, jäävad ka investeeringud, töökohad ja loodav lisandväärtus Eestisse. Inimeste tegutsemissoov ja tahe panustada oma kodukandi majandusse on tegelikult suur. Meie ülesanne on tagada, et keel või infopuudus ei muutuks takistuseks ning et teadmised riiklikest toetusmeetmetest jõuaksid iga tegusa inimeseni,” rõhutab Pratkunas.
Eesti on küll väike, kuid regionaalselt piisavalt erinev, mil ettevõtjale on vaja kohapealset kompassi
Saare Arenduskeskuse juhataja Rainer Paenurk rõhutab, et saartel ettevõtlusega alustamine toimub mandriga võrreldes teistes tingimustes ning just piirkondlikest eripäradest tulenevad lisakulud võivad saada määravaks.
„Saarte ettevõtjad ei stardi mandri omadega samalt positsioonilt. Logistiline eraldatus, transpordiühendused, väiksem kohalik turg ja hooajalisus tähendavad kõrgemaid kulusid ning suuremat riski,” selgitab Paenurk. Ta toonitab, et starditoetust tuleb käsitleda teadliku investeeringuna piirkonna majandusse. Seda enam, Saare maakonnas tuleb ligi kolmandik ettevõtlustulust ning tööjõumaksudest just 1–5 töötajaga mikroettevõtetest, kes annavad tööd umbes 40%-le kõigist hõivatutest.
“Üle 90% meie ettevõtetest on mikroettevõtted. Eesti on küll väike, kuid regionaalselt piisavalt erinev, et ettevõtja vajaks kohapealset kompassi. Meie konsultandid tunnevad kohalikku turgu ja kitsaskohti. See võimaldab mitte ainult finantsprognoose hinnata, vaid ettevõtjal läbi mõelda, kuidas idee just saartel päriselt toimima panna“ selgitab Paenurk.
Sama kinnitab ka Pidula Wakepark OÜ asutaja Janet Väärtnõu, kelle sõnul on Saaremaal riskid väiksema turu, sessoonsuse ja transpordi tõttu suuremad: “Starditoetus ja kohapealne tugi on otsustav tõuge, mis annab julguse uus äriidee päriselt ellu viia. Kui soovime, et väljaspoole tõmbekeskusi tekiks uusi teenuse- ja tootepakkujaid, tuleb toetada neid, kes julgevad uute lahendustega alustada.”
Inimlik sild riigi ja kodaniku vahel
Maakondlikud Arenduskeskused on olnud riigile kindlaks koostööpartneriks juba üle 20 aasta. 15 maakonnas tegutsev võrgustik toimib vahetu sillana, mis viib riiklikud võimalused päris inimesteni ja toob kohapealse vahetu tagasiside otsustajateni.
Eelnõustamise käigus filtri läbinud taotlused tagavad, et EISi starditoetuse vooru jõuavad läbi mõeldud ja elujõulisemad ideed. See on protsess, mis hoiab kokku nii taotleja aega ja raha kui ka riiklikku ressurssi.
Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustiku tegevjuht Marika Valter võtab kokku võrgustiku rohkem kui 20-aastase kogemuse riigi strateegilise partnerina. Tema sõnul on regionaalne võrgustik toimiv inimlik sild, mis viib avaliku sektori võimalused päris inimesteni ja toob kohapealse tegelikkuse otsustajate lauale tagasi.
„Oleme maastikul olev partner, kes on reaalselt käe- ja häälepikendus päris inimesteni üle terve Eesti. Meie konsultandid on sisuliselt ja mõttega läbi töödelnud kõik EIS-i starditoetusele kandideerinud taotlused. Meie filter on vajalik selleks, et toetuse võistlusesse jõuaksid vaid need ideed, mis on selleks päriselt valmis ja läbimõeldud. See annab meile ainulaadse üle-eestilise ülevaate sellest, milline on meie ettevõtjate teadmiste seis ja kus on vundamendis augud, mida tuleb koolituste ja nõustamistega täita. Tehisaruga on täna lihtne ilusaid tekste genereerida, kuid reaalne otsustusvõime, vastutus ja töö jäävad ikkagi inimesele ning selle järeldamiseks ja arendamiseks ongi vaja vahetut nõustamist,” selgitab Valter.
Terviklik ökosüsteem vajab iga lüli
Uute ettevõtete pealekasv ei saa toimuda vaakumis. Starditoetuse ja eelnõustamise eesmärk ei ole toota 100-protsendiliselt ükssarvikuid, mis koheselt pealinna klaastornidesse kolivad. Terves ja vaimselt tugevas riigis peab ettevõtluse ökosüsteem toetama kõiki tasandeid: alustajaid, edasijõudnuid, traditsioonilisi kohalikke teenusepakkujaid ning ja – vahel ka neid, kelle esimene katsetus ebaõnnestub.
Konsultandi pakkuda olev julgustus, kommuunitunne ja professionaalne analüüs on see, mis hoiab ära uisapäisa tormamise ning aitab piirkondlikul ettevõtlikusel püsida. EISi ja MAK-võrgustiku koostöö näitab, et kui riiklikud toetusmeetmed ja kohapealne vahetu nõustamine käivad käsikäes, võidab sellest kogu Eesti majandusruum.
