90-ndatel eritellimusmööbli valmistamisega alustanud Andry Začek (57) teab, mida tähendab lähedaste tugi unistuste elluviimisel. Tema pojad Marko (30) ja Kristo (32) tunnistavad, et ettevõtja peres üleskasvamine mõjutas suhtumist nii ettevõtlusse kui ellu. Põlvkonnavahetust pereettevõttes võtsid mehed protsessi loomuliku osana. Teineteisele toetumist, head nõu ja ühiselt lahenduste otsimist hindavad nad väga.

Valgamaal eritellimusmööbli valmistamisele spetsialiseerunud pereettevõtte Zacman ühe asutaja Andry Začek’i sõnul on iga vanema unistus, et lapsed hooliksid nende tööst.

Need, kellel oli natukenegi rohkem oskust ja tahet ise midagi toota, proovisid oma ideega välja tulla.

„90-ndatel oli ettevõtlusega alustamine huvitav aeg! Need, kellel oli natukenegi rohkem oskust ja tahet ise midagi toota, proovisid oma ideega välja tulla. Ette-võtlusega alustamiseks olid küll soodsad olud, aga keeruliseks muutis selle ressursside nappus. Kui suurettevõttes on iga töö jaoks oma spetsialist, siis väikeettevõtjal tuleb ise kõigega hakkama saada ja seepärast on lähedaste abi unistuste elluviimisel oluline,“ võtab ta ettevõtjana tegutsemise algusaja kokku.

Pojad Marko ja Kristo on teinud isa kõrval puutööd lapsest saati, käisid abiks peale kooli ja panustasid suvevaheaegadel, sest see oli võimalus taskuraha teenida. Isa eeskujul tisleri eriala valinud pojad ütlevad, et ettevõtja peres üleskasvamine avardas silmaringi, mõjutas suhtumist ettevõtlusse ja ellu. Nende kodus on enda valmistatud mööbel, sest see on iseenesestmõistetav! 

Andry möönab, et esialgu valdasid teda teismelisi poegi ettevõttesse kaasates kahetised tunded. „Mõtlesin, mis neile võiks huvi pakkuda ja kas mul on õpetamiseks vajalikud oskused? Kui lastele õpetada püsivust ja järjekindlust, siis nad võivad mistahes ettevõtmistes kätt proovida. Olin meeldivalt üllatunud, et poisse ei pidanud kunagi käskima, et tööd teha!“

Nii isa, kui ka pojad tunnistavad, et põlvkondade vahetus toimus pereettevõttes valutult. Selles protsessis oli oma osa ka kiirelt arenevatel tehnoloogiatel, sest uued seadmed vajavad värskeid teadmisi, millega nooremal põlvkonnal on lihtsam samastuda.

Õpetajast saab kolleeg

„Pojad on liikunud edasi pikemate sammudega, kui mina oleksid ette võtnud ja mis eriti oluline, nad ei ole isa unustanud,“ on Andry rahul. Tema õpetaja roll on ajaga muutunud, nüüd otsitakse koos lahendusi ja ollakse üksteisele toeks.

Pereäri üks suurimaid võlusid on see, et saab lähedastega palju koos olla

„Pereäri üks suurimaid võlusid on see, et saab lähedastega palju koos olla. Ise projekteerime, disainime, valmistame, paigaldame ja vastutame. Eeliseks on kindlasti kiire otsustusprotsess ja tegutsemine,“ räägib ta.

Isa ja pojad nendivad, et eelkõige peab osapoolte vahel olema usaldus ja see ei jää märkamata ka klientidele!

„Oleme oma pereettevõtet nii pikka aega ülesehitanud ja see on tugevalt mõjutanud ka suhtumist töösse. Teeme asja hingega ja tooraine ning töö kvaliteedis järele ei anna. Üritame igati kliendi soovidega arvestada ja soovitud lahendused teostada. Parim mööbel peegeldab tellija nägemust, soove ja võimalusi,“ ütleb Marko.

Posted in BlogiTagged Andry Začek, Zacman

Äratuntava stiiliga TaevaniMaani keraamikabrändi loojat Maria Mettast võib nimetada savirätsepaks, sest toodangu loomiseks kasutab ta üksnes lõikeid. Naine hoiab savilehe tehnikat au sees ja unistab olla suurim ning tuntuim tarbekeraamika bränd Eestis. Keraamika loomisest on kujunenud tema pere ühine ettevõtmine. Maria sõnul on visionäärist abikaasa see, kes utsitab teda julgemalt mõtlema ning tegutsema. Oluliseks peab ta ka taustajõudu – asendamatut vanaemade panust!

Keraamik Maria Mettase jaoks kujunes määravaks 2009. aastal tema ema kodus MääraMäe Meistrikojas Padisel toimunud suvine savilaager. “Mäletan seda füüsilist äratundmist ja erutust, et savist saab tegelikult ja päriselt ka midagi luua. Et see pole juhuslik, kasutatakse lõikeid ja kindlaid töövõtteid – olin lummatud!” avaldab ta keraamikaga tegelemise juurde jõudmise loo.

Minu sooviks on olla suurim ja tuntuim tarbekeraamika bränd Eestis ning ma ei karda seda välja öelda

Maria ütleb, et alguses pusis ta palju üksi, abikaasa Marek aitas niipalju, kui naine küsida taipas. “Ta andis mulle õnge ja ei teinud minu eest asju ära, vaid lasi ise hakkama saada. Mul oli kindel visioon ja siht silme ees, aga polnud äri kasvatamise kogemust. Minu sooviks on olla suurim ja tuntuim tarbekeraamika bränd Eestis ning ma ei karda seda välja öelda! Abikaasa on utsitanud mind julgemalt mõtlema ja tegutsema, sest ta on ettevõtlusega tegelenud oluliselt kauem kui mina. Mina valiksin ilmselt mugava ja rahuliku tee oma väikesel äripinnal, aga ebamugavustsoon on just see, mis kasvatab ja abikaasa oskab TaevaniMaani brändi juhtida minu soovitud suunas,” ütleb keraamik.

Minikoosolekud sobival ajahetkel

Abikaasa on Mariale ka äripartner ja lähedasi suhted peavad mõlemad eeliseks, sest nii on võimalik 24/7 töösse panustada. Suures plaanis teevad mõlemad kõike, aga Maria sõnul on kaalukauss jagunenud nii, et tema on meedianägu ja Marek taustajõud.

Mina vastutan tootedisaini, sotsiaalmeedia, fotode, ürituste, töötubade ja uute töötjate väljaõppe eest ning abikaasale jäävad kõik lepingud

“Mina vastutan tootedisaini, sotsiaalmeedia, fotode, ürituste, töötubade ja uute töötjate väljaõppe eest ning abikaasale jäävad kõik lepingud, finantspool, aruandlused, kalkulatsioonid jne. Samas on iga liigutus seotud eelnevaga, me oleme pidevalt nö minikoosolekul näiteks siis, kui sõidame autoga maale ema juurde, sõpradele külla, või kui hommikuti lapsed kooli saadetud!” tutvustab Maria perefirma toimimist.

TaevaniMaani kasutab oma toodangus vaid lõikeid ja seega saab neid savirätsepadeks kutsuda. Savilehe tehnikas on saavutatud meistri tase ja seda hoitakse au sees. 

Perega vedanud

“Ettevõte kasvab püstloodis, meil on Raplas oma esinduskauplus ja suvel peame Padisel galeriid. Kõige selle taga on loomulikult meie igapäevane töö! Mareki ema ehk mamma elab meiega koos ja on olnud suureks abiks laste hoidmisel, sooja toidu tegemisel, koristamisel, ehk üks asendamatu väärtusega inimene meil kodus. Minu ema aitab samuti nõu ja jõuga, kuidas saab. Ainult selliselt on võimalik pere kõrvalt nii intensiivselt oma unistusega tegeleda! 

Padise suvegalerii hooaeg kestab juunist augustini ja kuna lastel on siis vaheaeg, saavad nad meiega kaasa seigelda. Meie 3 poega on harjunud ratastel olema! Kui koju jõuame, siis enne uksest sissenemist on neil juba küsimus varuks, et millal ja kuhu järgmiseks? Meil Marekuga tahab sel hetkel pea plahvatada, sest tahaksime ka kodus natukene olla!

Tundub, et me puhkame ühest tööst tehes teise minnes – nagu õige eestlane ikka. Ja küll me selle puhkuse ka kusagilt välja pigistame. Püüame palju toiminguid teha koos lastega, aga klassikalist palmisaare puhkust me ei viljele, spaa nädalavahetus on täitsa piisav!” räägib tegus naine.

Posted in BlogiTagged Maria Mettas, TaevaniMaani

Sume Smuuti loojad Kadi Hiie ja Kaie Ilmjärv teavad hästi, mida tähendab töö pereettevõttes. Ema ja tütar tõdevad, et kuigi vahel tekitavad uued maitse-kombinatsioonid vaidlusi, kulgeb tööalaselt kõik sujuvalt ja kellegi teisega nad ettevõtet ei teeks! Tandemina toimetama asumisest täitus neil sel sügisel 4 aastat! 

Nii Kadi kui Kaie on pikemat aega olnud smuuti usku. Smuutisegude tootmise idee tekkis Kadil siis, kui ta aitas pisikese beebi kõrvalt vanematel Kuressaares asuva Vanalinna kohvikuga toimetada. Naised võtsid nõuks klientidele smuutisid pakkuma hakata. Nii sündiski toode, mis on lisatud suhkrute vaba, vegan ja sobib laiale sihtrühmale. Eelistatakse kodukandi kasvatajaid, oluliseks peetakse maksimaalselt kohaliku tooraine kasutamist, juurvilju saadakse Rautsi talust Saaremaalt, mustikad ja maasikaid Lõuna-Eestist.

Veedame enamus tööpäevi koos ja töö ühise eesmärgi nimel on meid veelgi enam liitnud!

Naised tõdevad, et töö pereettevõttes on sujunud ladusalt, neile on meeltmööda võimalus koheselt esilekerkivate teemade üle arutleda. “Emotsioone meil ema ja tütrena jagub, põhiliseks vaidlusteemaks on smuutide maitsekombinatsioonid, kõik ülejäänu, mis tööd puudutab, sujub kenasti! Mõlemal on omad valdkonnad tegelemiseks ja olulised ideed arutame omavahel läbi ning otsused sünnivad konsensuslikult. Veedame enamus tööpäevi koos ja töö ühise eesmärgi nimel on meid veelgi enam liitnud!” ütleb Kadi.

Pere- ja kolleegide peal testitud ja heaks kiidetud!

Eesmärk on saada maitse nii heaks, et midagi magusat lisada ei ole vaja.

Kui igapäevaselt toimetab arendus- ja müügiprotsessi puudutavaga ema ja tütre tandem ning tootmisse on tööle võetud 2 inimest, siis testimisjärgus toodete puhul kaasatakse ka kohviku meeskond. “Meil on oma testrühm, mis koosneb ligemale 20 inimesest ja kelle arvamus loeb! Eesmärk on saada maitse nii heaks, et midagi magusat lisada ei ole vaja. Testimise tulemusel saavutatud maitsekombinatsioonid on osutunud ajas vastupidavaks ja paljud smuutide segud on tootevalikus ettevõtte algusajast saati. Näiteks 2019. aastal loodud “Sume Red” – segu mustikatest, maasikatest, banaanidest ja õuntest,” avaldab Kadi.

“Smuuti on hea võimalus köögivilju tarbida ja nii oma toidulauale vitamiine lisada. Meie ühe smuutisegu sees on näiteks peet! Smuuti aitab lapsi puu- ja köögivilju sööma saada, lisaks on see toitev vahepala!” võtab Kaie smuuti tarbise plussid kokku.

Me pakume toodet, mis on 100% tervislik ja lisaks ka maitsev!

“Me pakume toodet, mis on 100% tervislik ja lisaks ka maitsev! Värske toorainega smuuti valmistamine osutus keeruliseks, sest marjad ja puuviljad riknevad kiirelt. Kuna meil oli toimiv koduse smuutisegu põhiretsept olemas, siis otsustasime selle sügavkülmutada. Kohvikus toimis selline lahendus hästi, sest valmis segule tuleb lisada ainult vett! Peale 8 kuud väldanud tootearendust jõudsid esimesed smuutisegud poelettidele ja nüüdseks oleme esindatud üle 300 kaupluses,” ütleb Kadi.

Posted in BlogiTagged Kadi Hiie, Kaie Ilmjärv, Sume Smuuti

Kaspar Tammist ja Maiko Kesküla on olnud Arvamusfestivali korraldamise juures selle algusest saati. 10 aastat tulemuslikku koostööd on võimalik üksnes teineteist hästi tundes ja ühiseid väärtusi omades. Olles karakterilt erinevad tõdevad nad, et isikuomadusi õigesti ära kasutades ja üksteisega arvestades tagab koostööd edu.

Paide Arvamusfestivali korraldasmeeskonna algtuumikusse kuulunud Maiko sõnul on vabatahtlikuna alustanud Kasparist kujunenud festivali neljas eestvedaja ja programmi autor, kellega ta tandemi on moodustanud. Samas rollis on ta varasemalt olnud Kristi Liiva, Maiu Lauringu ja Ott Karuliniga, aga kui eelnimetatud panustasid sõltuvalt festivali korraldamisjärgust suuresti kaude, siis nüüd toimetatakse Paides igapäevaselt kohapeal.

Vastandid võivad koostöösuhet lõhkuda, aga erinevaid isikuomadusi oskuslikult ära kasutades saadab seda edu!

“Koostöö Kaspariga on kujunenud lähedaseks, sest paidelastena toimetame ühises inforuumis. Oleme karakterilt erinevad, mina olen diplomaatilisem ja arutlevam pool, Kaspar on see-eest kiire otsustaja ja tegutseja. Vastandid võivad koostöösuhet lõhkuda, aga erinevaid isikuomadusi oskuslikult ära kasutades saadab seda edu!” nendib Maiko.

Kaspar tunnistab, et on otsekohese suhtlejana kärts ja mürts tegutsemise tagajärgi sageli kahetsenud. “Oluline on enne mõelda ja siis öelda!,” muigab ta.

Mehed tunnistavad, et on üksteiselt palju õppinud, näiteks Kaspar on võtnud eeskujuks Maiko rahuliku, diplomaatilise lähenemise ja erinevate isiksusetüüpidega ühise keele leidmise. Maiko aga tõdeb, et on hakanud asju kiiremini ja selgemini välja ütlema.

Kuulamiskultuuri olulisus

Iga asja kohta ei pea arvamust avaldama. Kuulamises on võlu, sellest võib saada rohkem, kui rääkimisest.

“Iga asja kohta ei pea arvamust avaldama. Kuulamises on võlu, sellest võib saada rohkem, kui rääkimisest. Kahjuks on kuulamine oskus, mida paljud ei oma. Tahetakse ise rääkida, mitte vestluspartnerit kuulata. See on iseloomulik nii Eesti ühiskonnale kui ka meie poliitilisele kultuurile,” ütleb Kaspar.

Arvamusfestivalil püüeldakse selle poole, et kõne all olevaid teemasid vaagitakse üksteist ära kuulates. “Soovime, et inspireerivas, rahulikus keskkonnas arutletaks hea arutelutava järgi – lugupidavalt ja üksteist kuulates. Kui viimastel aastatel on ühiskonnas pingeid tekitanud näiteks vaktsineerimine, siis tänavu ei olnudki ühtegi nii lõhestavat ja inimesi ärritavat teemat,” avaldab Kaspar.

Arvamusfestivali näevad mehed kohana, kus erinevad osapooleled, kes muidu üksteisest ehk ringiga mööda käivad, kokku saavad ja konstruktiivselt arutlevad. Erinevate huvigruppide suhtlus ei tohiks üksnes meedia vahendusel toimuda.

Tänavu toimunud festivalist on saanud ajalugu ja korraldajate pilgud on juba järgmisele aastale suunatud. Kaspar tunnistab, et selja taga oli kaks piirangutega festivali ja ta pelgas, kas sel korral tuleb ikka piisavalt külastajaid. Toimunud festivalist meenub tal ülevoolav rõõm.

“Festivali toimumisse panustab vabatahtlikult üle 1000 inimese, kelle hulka kuuluvad Arvamusfestivali vabatahtlikud, arutelude korraldajad, toitlustajad jt. Arvamusfestival on sisu poolest Eestis suurim festival, siin on üle 150 sündmuse ja arutelud toimuvad korraga 19 laval. Kõik see kokku loob erilise õhustiku. Oluline on meelsus, millega augustikuus Paidesse festivalile tullakse ja kuidas üksteisesse suhtutakse. Siin aetakse Eesti asja, tahetakse otsida lahendusi, kuulata ära teiste arvamus, kaasa mõelda ja enda jaoks asju mõtestada!” võtab Maiko suhtlemise alused kokku.

Posted in BlogiTagged Kaspar Tammist, Maiko Kesküla, Paide Arvamusfestival

Seda edukat ettevõtet juhivad tugeva tandemina Ruth Oltjer, Chemi-Pharm AS asutaja ja juhatuse esimees ja Kristo Timberg ning nende lugu kutsume kõiki kuulama Ettevõtlusnädal 2022 online konverentsil 04.10!

Ruth Oltjer

2017. aasta kevadest on Ruth Oltjer Tartu Ülikooli nõukogu esimees.

Ruth Oltjer on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja Kaunase ülikooli  kardioloogia residentuuri, õppinud infektsioonhaigusi ja töötanud infektsionistina Harju raj. Keskpolikliinikus, arstina Ida-Tallinna Keskhaiglas ning oli üks Telliskivi perearstikeskuse rajajaid.

1997 asutas väheallergiliste desinfektsioonivahendite importimiseks ettevõtte Chemi-Pharm. Peatselt käivitati tootmine ka Eestis, 2012. aastal lisandus eksklusiivkosmeetikasari D’difference. Samal aastal pälvis Ruth Oltjer Eestis Aasta ettevõtja tiitli.

Nüüdseks eksporditakse 85% toodangust, alates Lätist ja Soomest ning lõpetades Singapuri ja Malaisiaga, kokku ligi 30 eri riiki. 2019. aasta kevadel valmis Tallinna piiril automatiseeritud tootmiskompleks.

  1. aasta kevadest on Ruth Oltjer Tartu Ülikooli nõukogu esimees. Just selles ülikoolis on ta lisaks arsti diplomile kaitsnud ka ärimagistri kraadi.

Kristo Timberg

Vägev on olla osa organisatsioonist, kus igapäevaselt tiksub kõigil peas mõte, et kuidas teha asju teisiti ja teha asju mida varem pole tehtud

Kristo Timberg töötas peale Glasgow ülikooli lõpetamist KPMG-s ärinõustajana, tänu millele on olnud võimalus näha paljude erinevate organisatsioonide sisse. Kristo on juba üsna pikalt olnud seotud militaarvaldkonnaga, teinud mõned liigutused ettevõtluses ning nüüdseks 8 aastat olnud abiks Chemi-Pharmi juhtimise juures, mis on viimaste aastate jooksul läbi teinud eriti pöörased arengud. 2019. valmis uus tootmishoone Tänassilma tehnopargis. 2020. aastal saavutati 3-4 kordne kasv ning praeguseks projekteeritakse tootmishoone laiendust, mis avaks meile uksed ka ravimitööstusesse. Chemi-Pharmis pööratakse oluliselt tähelepanu digitaliseerimisele ning protsessidele. Kristo vastutada on olnud välja arendada tervet ettevõtet kattev IT lahendus, selleks on ta võtnud katsetada autonoomseid siselogistika roboteid ja palju muud. Kõige olulisemaks ja kõige suuremaks privileegiks peab Kristo tugeva ning motiveeritud meeskonna ehitamist ja arendamist. „Vägev on olla osa organisatsioonist, kus igapäevaselt tiksub kõigil peas mõte, et kuidas teha asju teisiti ja teha asju mida varem pole tehtud,“ sõnab Kristo.
Muul ajal käib ta palju merel, tegeleb avamere võistluspurjetamisega, teeb kõiksugu muud sporti ja üleüldisemas plaanis kogub erinevaid hobisid ja kogemusi – mida rohkem erinevaid asju oled teinud ja kogenud, seda rohkem on ka materjali, mida juhtimises kasutada.

 

VAATA LISAKS

Posted in BlogiTagged Chemi-Pharm AS asutajad, Ruth Oltjer ja Kristo Timberg

Ootame kõiki alustavaid ja juba tegutsevaid ettevõtjad registreeruma  Ettevõtlusnädala 2022 raames toimuvatele sündmustele. Traditsiooniline Ettevõtlusnädal toimub sel aastal 3.-7. oktoobril ja kulmineerub 4. oktoobril tasuta online konverentsiga. Üle-eestilise Ettevõtlusnädala kandev teema on „Tandem ettevõtluses“.

Mis on Ettevõtlusnädal?

Ettevõtlusnädal on traditsiooniline, suurim üle-eestiline ettevõtlussündmus, mis toimub igal aastal oktoobrikuu alguses. Ettevõtlusnädalat korraldavad maakondlikud arenduskeskused, juba 17. korda ning see viiakse läbi kõigis 15 maakonnas. Kui meie võrgustiku konsultandid üle eesti pakuvad igapäevaselt tasuta nõustamist ettevõtlusega alustajatele ning ettevõtjatele ning vabaühendustele, siis Ettevõtlusnädalal tuleme kontoritest rohkem välja erinevaid üritusi korraldama, eesmärgiga inspireerida ja julgustada inimesi enda ideid ellu viima, olgu selleks näiteks äriga alustamine, e-poe loomine või mõne uue põneva tootega turule tulemine. Vaata lähemalt: https://ettevotlusnadal.ee/

Millal ja miks Ettevõtlusnädal on kutsutud ellu?

Ettevõtlusnädal kutsuti ellu juba 2006. aastal selleks, et toetada ettevõtlikku mõtlemist ja julgustada alustamist ettevõtlusega. Sihtrühmaks on nii täiskasvanud inimesed, keda ettevõtjana tegutsemise raskel teel tahame julgustada ja aidata, kui ka noored, et nad oma tulevikusihtide seadmisel kaaluksid oma unistuste saavutamist ettevõtjana. Igal aastal osalevad meie sündmustel nii hiljuti alustanud kui ka juba kogenud ettevõtjad, kuna erinevate koolituste, infopäevade, arutelude jm põnevate sündmuste valik on lai.  Lisaks toetame vabakonda  – nt eelmisel aastal peamiselt kriisist väljumise teemadel, siis tänavu panime õla alla sotsiaalseid ettevõtteid koondava suursündmuse Impact Day läbiviimisele 7. oktoobril Tallinnas. 

Millist teemat kannab tänavune Ettevõtlusnädal?

Kui eelmisel aastal panime rõhku kohanemisoskustele kriisides ja varasemalt oleme tähelepanu pööranud julgusele alustada, siis seekord tahame esile tuua selle, et kõike ei pea jõudma üksi ning õigete kaaslaste leidmine on äris sama tähtis kui elus. Olukorras, kus ettevõtjaid tabavad mitmed kriisid üksteise järel, pole toetuse otsimine oluline mitte ainult finantsiliselt vaid ka emotsionaalselt – jagatud muret on tandemina kergem kanda. Selles olukorras aga tuleb õppida arvestama partneriga, tema ideede, tegutsemisviiside, aga ka nõrkustega. Usun, et teema – „Tandem ettevõtluses“ on lähedane mitte ainult ettevõtjatele vaid ka töötajatele, sest ka palgatöötajad saavutavad tiimides sageli paremaid tulemusi, kui üksi töötades.

Kus viiakse läbi üle-eestilist Ettevõtlusnädalt?

Ettevõtlusnädal viiakse läbi kõigis 15 maakonnas, sündmused toimuvad nii füüsiliselt maakonnalinnades kui ka virtuaalselt veebi vahendusel, seega võib öelda, et on kättesaadavad kõikjal maailmas. Lisaks eesti keelele, toimuvad sündmused Ida-Virumaal ja Harjumaal ka vene keeles. 

Ettevõtlusnädal kulmineerub 4.oktoobril tasuta online konverentsiga, mille  otseülekanne toimub Postimees veebis. Oma tandemi kogemusi jagavad erinevate valdkondade silmapaistvad esinejad: Ruth Oltjer ja Kristo Timberg (Chemi-Pharm AS), Kristel ja Marko Kruustük (Testlio Inc.), Jan Uuspõld ja Gerli Tiganik (PREM Productions OÜ), Hede Kerstin Luik ja Margit Raid (Tandem: podcast), Kadi Hiie ja Kaie Ilmjärv (SUME GREEN OÜ). Ettevõtlikke tandemeid intervjueerib saatejuhtide tandem Mart ja Britt Normet. Online konverentsi on võimalik jälgida ka vene- ja inglisekeelse sünkroontõlkega.’

Kes on Ettevõtlusnädala eestvedaja?

Ettevõtlusnädala eestvedaja on MAK-võrgustik, mis tähendab seda, et iga aasta alguses kogunevad meie ettevõtluskonsultandid igast maakonnast ja turundustiim, et mõelda läbi teemad, mis on just sel hetkel aktuaalsed ja mis võiks meie sihtrühma kõnetada. MAK-võrgustiku katusorganisatsioon MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused koordineerib turundustegevusi ja toetab korraldajaid maakondades. Ettevõtlusnädalat saab MAK-võrgustik ellu viia tänu Euroopa Regionaalfondi toetusele. Oma panuse annavad ka head koostööpartnerid – Töötukassa, Tallinna ja Tartu linnavalitsus ja teised kohalikud omavalitsused.

Ettevõtlusnädala 2022 meediapartner on Postimees Grupp.

 

Andres Huul

Maakondliku arenduskeskused
Juhatuse liige

 

PROGRAMM 2022

Posted in BlogiTagged Andres Huul, Ettevõtlusnädal 2022

Reet Aus ütleb enda kohta, et on moedisainer, kelle südameasjaks on moemaailma eetilisemaks muutmine ning taasväärtustatava moekeskkonna arendamine (tutvu ka Reeda brändiga reetaus.com). Intervjuus räägib Reet, milline oli tema teekond disaineriks, mis teda inspireerib ning millisena näeb ta moetööstuse tulevikku.

Kuidas sai alguse sinu disaineriks saamise teekond?

Kõik on läinud üsna loomulikku rada pidi. Pool minu suguvõsast on kunstiharidusega ning käisin ka ise kunstikoolis. Varasest noorusest peale tegelesin joonistamise, maalimise ja üleüldse kunstiga. Moevaldkonda sattusin aga seetõttu, et eneseväljendus läbi rõivastuse tundus (ja on siiani) lihtsalt väga huvitav.

Millal ja kuidas jõudsid arusaamiseni, et soovid muuta moetööstust ja seeläbi ka maailma?

Ikka õpingute ajal. Kui moe- ja tekstiilitööstuse puhul sissepoole vaadata, siis näed, et väga palju asju on siin pigem valesti. Seetõttu jõudsingi mingisuguse sügavama mõistmise ja vajaduseni viia läbi muutuseid.

Mis sind inspireerib ja motiveerib nii inimese kui ka disainerina?

„Tuleb lihtsalt hommikul üles ärgata, istuda laua taha, hakata kirjutama ja küll see inspiratsioon ka siis tuleb.“

Mulle väga meeldib Mati Undi öeldu: „Tuleb lihtsalt hommikul üles ärgata, istuda laua taha, hakata kirjutama ja küll see inspiratsioon ka siis tuleb.“ Pigem olen ka seda tüüpi, kuna mulle meeldib tegutseda ja mulle reaalselt meeldib teha asju, luua midagi uut ja näha selle millegi sündi. Protsessid muutuvad ja suhe protsessiga ongi tegelikult see, mis genereerib inspiratsiooni. Ma ei ole seda tüüpi inimene, et mul oleks vaja ühtäkki minna kolmeks nädalaks kuhugi kuurortlinna inspiratsiooni otsima. Tuleb hakata tegutsema ja küll siis tuleb ka inspiratsioon.

Samuti tuleb osata leida inspiratsiooni enda seest. Ma arvan, et see on väga hõlpsasti leitav, sest inspiratsioon käib meie kõigiga kaasas. Vahel me võib-olla ei tea, kuhu suunas vaadata, aga tegelikult on see meis kõigis olemas. Ja kui inspiratsioon on juba leitud, siis saab seda igal hetkel üha uuesti ja uuesti (taas)käivitada.

Millise karjäärialase saavutuse üle oled kõige uhkem?

Ma olen saanud teha alati neid asju, mis mulle on meeldinud. Olen õnnelik, et mul on selline võimalus olnud ja et olen üldse teadnud, mida ma teha tahan. Ma isegi ei oska oma tegemisi karjääri konteksti panna, sest n-ö teadlikku karjääri ma otseselt teinud ei ole. Aga kõik asjad, mida ma teinud olen, on alati rahuldust pakkunud, huvitavad ning nendest kõigist on olnud midagi õppida.

Milline väljakutse või õppetund on sinu jaoks olnud kõige suurem?

Teha midagi, mida ei ole varem tehtud. Kui sul ei ole võimalik asju õpiku või raamatu järgi teha ja tuleb hakata mingisugust uut süsteemi looma (mida saab öelda näiteks tööstusliku upcyclingu kohta), siis on neid takistusi ja väljakutseid hästi palju. Need väljakutsed ja takistused on aga teinud ja teevad ka edaspidi protsessid huvitavaks.

Kas ja kuidas on aastatega inimeste riiete tarbimisviisid muutunud?

Meie siinse regiooni uuringud näitavad, et eestlaste riiete tarbimine on aastate jooksul mitmekordistunud. Tarbime sama palju kui Skandinaavia maad, mis näitab näiteks seda, et [majanduslikus mõistes] elame väga hästi.

Tegelikult aga elame meeletu ületarbimise ajastul! Võime küll siin palju rääkida rohepöördest, jätkusuutlikkuse võidukäigust ja muust, aga kui suurt pilti vaadata, siis tegelikult on see praegu siiski kõigest paar tilka ookeanis. Muidugi on tore, et iga päevaga tekib hulgaliselt juurde inimesi, kes teadvustavad neid probleeme ja soovivad ise oma tegevuse läbi ka panustada jätkusuutlikuma maailma hüvanguks. Kuid siiski olen siinkohal natuke pessimistlik, sest tõelise muutuse tekkimiseks ei saa oodata ja loota, et see sünniks tänu tavatarbijatele. Esmased muutused peavad aset leidma ikkagi riiklikel tasanditel seoses suurettevõtlusele suunatud regulatsioonidega. Riidetööstuse puhul on tegu mahult väga suure tööstusharuga, millel on teadupärast ka suur keskkonnamõju.

Millisena näed riidetööstuse tulevikku?

Ringsena. See ei puuduta ainult moetööstust, vaid kõiki tööstuseid (kui soovime n-ö püsima jääda). Teadagi oleme paraku elanud nii, et ressursid on lõpukorral ja mastaapsed kriisid ei ole mägede taga.

Kogu tootev tööstus (sh moe- ja tekstiilitööstus) peab jõudma laiapõhjalise ringmajandusmudelini võimalikult kiiresti. Hea on aga tõdeda, et uuenevad Euroopa Liidu regulatsioonid soodustavad üha enam ringmajandust. Näiteks tahetakse lähiaastatel kehtestada toodetele digipassi, millega astutakse suur samm läbipaistvuse suunas (ELi kestliku ja ringluspõhise tekstiili strateegia kohta saab lähemalt lugeda SIIT – toim.).

Intervjueeris: Yvonne Bikejev

OSALE

Posted in BlogiTagged Impact Day

Oluline on leida just see, mis paneb sinu silmad särama!

Häid mõtteid ja ideid on maailmas mitmeid. Nii mõnestki neist võiks välja arendada äriidee. Oluline on leida just see, mis paneb sinu silmad särama!

Maakondlike arenduskeskuste pikaajaline ettevõtluskonsultant Maili Kallaste, kes on alustavaid ettevõtjaid nõustanud juba kümme aastat, annab nõu, kuidas leiad head äriideed, millest teha omaenda ettevõte.

  • Reisimine – reisidelt on paljud inimesed toonud kaasa ideid, mida Eestis veel ei tehta või mida saaks hoopiski teise nurga alt hakata pakkuma. Üks äriidee näide, mis on meie turule jõudnud, on populaarsust kogunud aerusurfi koolitused, treeningud kui ka näiteks Belgia vahvleid pakkuvad kohvikud.
  • Mõtle, mida uuenduslikku oled reisides märganud ja kogenud! Kas sellest saaks luua äri?
  • Raamatute, ajakirjade lugemine ning internetis googeldamine – meie ümber on palju informatsiooni, oska seda märgata kui sirvid kirjandust või loed uudiseid. Samuti paneb mõtte käima googeldamine!
  • Hobidega tegelemine – on sul kirg tortide valmistamise vastu või hoopis suur tehnika huvi? Pööra see äriks ja loo endale kui ka teistele töökohad!
  • Iseenda käitumis- ja tarbimisharjumuste analüüsimine – kui oled tundud, et turul puudub mõni toode või teenus, mis sinu kui ka mõne teise inimese probleemi lahendaks, siis kaalu, kuidas saaksid selle ise ära lahendada. Samuti võib mõne juba olemasoleva toote või teenuse täiendamine anda võimaluse uueks äriks.

Kuidas hinnata enda oskusi ja tugevusi?

Ära unusta neid oskusi ja teadmisi, mida oled koolis, varasemas töökohas omandanud! Just need teadmised tuleb võtta kaasa hea äriidee leidmisele ja enda ettevõtte loomisele. Selleks, et saada hea ülevaade enda tugevusteks ning seeläbi märgata äriideed, tee läbi 2 ülesannet.

  • Ülesanne 1: pane paberile kirja 5 asja, mida sa oskad väga hästi teha! Kui sa oled enda 5 oskust kirja saanud, liigu teise ülesande juurde.
  • Ülesanne 2: pane paberile kirja 5 asja, mille tegemist sa naudid! Nüüd, kui oled kahe ülesandega ühele poole saanud, täienda mõlemat nimekirja veel 5 punkti võrra!
    Viimaseks, tutvu nimekirjaga ja vaata, kas sa leiad mõne mõtte, millest võiks saada sinu järgmine äriidee. Koosta seejärel äriidee kirjeldus ja tule meie poole nõustamisele!
Posted in BlogiTagged Maili Kallaste

Kuidas juhtimises tõhusam olla ja paremaks saada on juhtimistreenereid Margit Raidi ja Hede Kerstin Luike huvitanud juba ligi paarkümmend aastat.

Kuidas juhtimises tõhusam olla ja paremaks saada on juhtimistreenereid Margit Raidi ja Hede Kerstin Luike huvitanud juba ligi paarkümmend aastat. Äridiplomaat, ütleb enda kohta Margit. Organisatsiooniterapeut võib öelda Hede kohta. Omavahel ja klientide tarbeks on tandem nende tööriistakastis ennast igati õigustanud töövõte. Kui kevadel koroonaviirus kogu maailma järsku muutusse viskas, tõid Margit ja Hede juhtide lauale tandemjuhtimise süsteemse vaate. Mis siis tandemjuhtimine on ja kuidas seda juhi igapäevatöös tulemuse toomisel rakendada?

Mis on tandemjuhtimine?

“Tandem on teadlik partnerlus kahe otsustaja vahel, kes koos mõtestavad protsesse läbi kovisiooni tehnikate,” ütleb Hede ja lisab: “See toob juhtimisse heas mõttes teise vaate ja kasuliku kahtlemise.” Kaks pead on ikka kaks pead ja sageli saab koostöös 1+1 olla rohkem kui 2. “Tandemjuhtimine on asutuse sisene kapital – alt üles kasvanud juhte toetav töömeetod, siduv sisulise teadmise, praktiliste peegelduste ja kasuliku kahtlemise sild,” sõnab Margit. “Keerulised ajad esitavad juhtidele kõrgeid nõudmisi. Värsket vaadet on vaja enam kui kunagi varem.”

Margit ja Hede leiavad, et kasu saab tuua tandempartner. Olgu siis organisatsiooni seest valitud või väljaspool loodud koostöö.

Meditsiinist on tuttav mõiste “second opinion”. Juhtimises on samal eesmärgil abiks kutsustud nõustajad, coachid ja mentorid. Aga alati ei pruugi pingeline eelarve lubada lisakulu konsultandi või coachi ajale. Siis on vaja leida teisi võimalusi, kuidas värsket vaadet, konstruktiivset kriitikat ja vajadusel toetust leida. Margit ja Hede leiavad, et kasu saab tuua tandempartner. Olgu siis organisatsiooni seest valitud või väljaspool loodud koostöö.

Miks tandemjuhtimine väärt on?

Süsteemne lähenemine organisatsiooni ja meeskonna ees seisvate eesmärkide saavutamisele võidab kõvasti sellest, kui juht end oma mõtetega üksi ei jäta. Teise vaade läbi tema teadmiste ja kogemuse aitab näha enda kallutaust ja vältida mõtlemise lõksudesse kinni jäämist. “Teadlik partnerlus kahe otsustaja vahel aitab koos toimuvat tõhusamalt mõtestada ja sihi suunas tegutseda,” ütleb Hede. “Diaadiline juhtimine, ilma hierarhiata ühiselt eesmärgi poole liikumine on juhtimisvõtete seas end tõestanud,” kinnitab Margit. Süsteemse vaate diaadilise juhtimise teemale andis Peter Hawkins, kelle artiklid-raamatud on väärt lisa juhi lugemislauale.

Margit lisab: “Tandem on varjatud õppimise ja õpetamise kunst. Teisele rääkides kuuled iseend ja see on vajalik juhtimistööriist.” Kui suhe coachi või mentoriga on rakendatud pigem ühe poole eesmärkide teenistusse, siis tandempartnerlus on vastastikune. Tandemjuhtimine on sageli ka ühise eesmärgi saavutamiseks tehtav koostöö ja eri tugevustega juhtide vaheline teineteise täiendamine.

Pidevalt muutuvad maailmas on määrmatusega toimetulek üks oluline edu võti. Selleks saavad enesejuhtimisoskused, enda ja teiste emotsioonide taju, analüüs ning adekvaatne reageering aina väärtuslikumaks. Tandempartnerlus on asendamatu õppimise koht. “Täiskasvanud inimene õpib eelkõige reflekstiooni ja kriitiliste olukordade analüüsi kaudu,” räägib Hede. “Peegeldused võrdse partneriga aitavad meil mühinal nii juhi kui inimesena kasvada ja loovad juurde emotsionaalset agiilsut ja paindlikkust”.

Kuidas tandemid tekivad?

Heas tandempartnerluses on vastastikusus, jagamine, andmine ja saamine mõlemas suunas.

Tandem on eesmärgipõhine koostöö. Heas tandempartnerluses on vastastikusus, jagamine, andmine ja saamine mõlemas suunas. Tandem töötab kokkulepetel. Et tandem oleks jõus ja väärt, on vaja omavahel mänguväli piiritleda.

Osa tandemeid tekib intuitiivselt, teised on süsteemselt eesmärgipäraselt ellu kutsutud. Juht võtab tihedama koostöö ette teise juhi või eksperdiga, kes tema nõrkusi täiendab ja kellega koos arutades ja tegutsedes tekib kvaliteetsem tervik. “Tandem aitab juhil ennast ja oma meeskonda selgemalt näha ja erinevustes ja peegeldustes on kõvasti jõudu,” sõnab Margit, kes selle hooaja EBS EMBA grupiga tööd alustades ütles, et ta on armunud, armunud tandemjuhtimisse – sest tandempartnerlus, eriti need süsteemselt loodud tandemid avavad juhi jaoks uue tohutu arenguressursi. “Jutud kahe juhi vahel ja sealtkaudu oma mõtete kuulamine on arengu üks oluline komponent,” kinnitab Margit.

Tihti tuleb ette ka kohustuslikke tandemeid, mõned neist lausa väljakutseks. Leiame end ühise eesmärgi suunas tegutsemas kellegagi, keda me ise valida ei saa. Kui tulemuse saavutamiseks on vaja koos edasi liikuda kohustuslikus või lausa välajkutset esitavad tandemis, saab sellestki teha kasuliku õppimise ja arenemise tööriista. “Juhil tasub ka kohustuslikke tandemeid juhtida nii, et see on väärikas mäng, võttes sealt vajalikud peegeldused ja võimalused”, sõnab Margit. “Kui on arusaam ühisest eesmärgist, on ka kohustuslikus tandemis kõvasti väärtust,” lisab Hede. “Kohustuslik tandem aitab meil näha ja õppida seda, mille õpivajadusest me ise teadlik olla ei pruugi.”

Kuidas tandem enda kasuks parimal viisil tööle panna?

“Lase teisel enda juhtumit kuulata, analüüsida ja peegeldada,” soovitab Margit. Hede sõnul annab väärtusliku panuse julgus soovida partnerilt: küsi minu käest ebameeldivaid küsimusi.

“Teineteise täiendamine on tandemi kontekstis väga oluline arengu osa: julgus enda tugevusi teada, julgus haavatud olla ja julgus jagada,” ütleb Margit. Tandemiga pole juht tipus üksi, vaid annab organisatsiooni eeskuju koostööst. “Tandemjuhtine tasub rakendada hirmuvaba organisatsiooni suunas liikumise teenistusse,” lisab Margit.

“Psühholoogiline ohutus on just muudatuste ajal eriliselt oluline ja tandemkultuuri loomine aitab,” jätkab Hede.

“Muudatuste juhtimise korral on teadlik partnerlus väärt viis tagada muudatuste õnnestumine,” täiendab Margit, lisades:” Näiteks mõnd inimest meeskonnas sisse või välja juhtides on tandemist väga abi: kiire topeltinforuum, ekspertteadmine säilib ja meeskond ei ela liigselt läbi juhi vahetust.”

Tandemi kesksed teemad on usaldus, vastutus ja koostöö. “Väärt tandem on kahe juhi vaheline strateegiline dialoog, mis loob enam sünergiat ja lubab ka kahtlustel lauale hiiilida,” räägib Margit. “Valehäbita, arvamusi mittejaatades, erisusi lauale tuues ja lahendades.” Hede lisab, et julge ja siiras tandempartnerlus teeb juhtimise tervislikumaks. “Juht on inimene ja inimene vajab partnerlust, jagamist ja peegeldusi,” ütleb Hede. Heas tandemis saab nii keerukate olukordade lahendamise ja emotsioonide juhtimisega toime juhi sisemisi ressursse säästes.

Tandem haakub väga selgelt ka täiskasvanu õpimudeliga Deci ja Ryani valguses: sisemise motivatsiooni allikaks on autonoomsus, meisterlikkuse areng ning tähendus ja mõju.

Tandem haakub väga selgelt ka täiskasvanu õpimudeliga Deci ja Ryani valguses: sisemise motivatsiooni allikaks on autonoomsus, meisterlikkuse areng ning tähendus ja mõju. Tandem on uue ajastu juhtimisviis, mis toetab isiksuse autonoomseid tugevusi ja kogemusi, loob õppiva organisatsiooni juhtimikultuuri ning kannab töös selget tähenduslikkust ja mõjusat eesmärkide teostamist.

Posted in BlogiTagged Ettevõtlusnädal 2022, Hede Kerstin, Margit Raidi

Ettevõtjaks saamisel ei piisa vaid heast ideest. Suurt rolli mängivad ka ettevõtja isikuomadused, see, kuidas ettevõtja suhtub oma töösse ja kuidas ta suudab väljakutsuvaid olukordi lahendada.

Ettevõtjaks saamisel ei piisa vaid heast ideest. Suurt rolli mängivad ka ettevõtja isikuomadused, see, kuidas ettevõtja suhtub oma töösse ja kuidas ta suudab väljakutsuvaid olukordi lahendada. Reastasime peamised isikuomadused, mis on omased edukatele ettevõtjatele ja vajalikud ettevõtjaks hakkamisel.

Ettevõtja isikuomadused

  1. Loovus – Üks tähtsamaid isikuomadusi, mida ettevõtjaks saamisel on vaja, on oskus mõelda kastist välja ja läheneda probleemide lahendamisele looval moel. Sageli seostatakse loovust eelkõige näitlejate ja kunstiinimestega, kuid see isikuomadus on kahtlemata vajalik ka ettevõtlusesse sisenemisel. Ka kõige hoolikama planeerimise juures võib äris ette tulla olukordi, mida sa ei oleks osanud uneski näha. Ettevõtjad, kes on oma olemuselt loovad, ei takerdu raskustesse, vaid suudavad muuta kiirelt kurssi, kui seda peaks vajalik olema, ja leida olukordadele lahendusi, mis viivad nende äri edasi.
  2. Tugev enesejuhtimisoskus ja julgus otsustada – Hakates ettevõtjaks, pead sa aga oma palga välja teenima ise. See tähendab, et pead väga hästi suutma planeerida oma aega ja tegema tähtajaks ära ka need ülesanded, mis on sulle vastumeelt. Samuti pead oskama eristada ebaolulist olulisest, sest ettevõtjana on su töölaual alati rohkem, kui päevakavasse mahub. Väga tähtis on ka julgus vastutada ning võtta vastu otsuseid. Ettevõtjana ei ole sul kellegi teise kaela vastutust lükata. See tähendab, et pead ise otsustama, millisel kursil sa liigud ja millise kiirusega.
  3. Loomult tegutseja tüüp. Mõni inimene on hea ideede genereerija, kuid ta ei suuda oma plaane kunagi realiseerida. Kui sa tahad saada ettevõtjaks, siis pead olema julge, energiline ja edasipüüdlik tegutseja – piltlikult öeldes käärima käised üles ja hakkama lihtsalt otsast minema. Pikalt plaani pidades või teisi maha tehes võid jäädagi unistajaks. Ettevõtluses loevad aga lisaks sõnadele ja plaanidele ka teod.
  4. Hea kohanemisvõime.  Pärast äriidee väljamõtlemist ja selle paberile panemist ilmneb pea alati asjaolusid, millega sa ei osanud alguses arvestada. Muutuda võib majanduslik keskkond, turule võivad tulla uued konkurendid. Head kohanejad on oma loomult paindlikud ja saavutavad äris kohe kindlasti rohkemat. Kohanemisvõime mõjutab ka seda, kuidas saad hakkama tagasilöökidega (ja neid paratamatult tuleb). Siin on tähtis mitte norutama jääda ega alla anda, vaid mõelda, kuidas edasi. Oluline on aru saada ka sellest, kui on õige aeg otsad kokku tõmmata või ajutiselt äri pausile panna.
  5. Suhtlusoskus. Vaatamata sellele, et meil on internetiajastu ja enamik asju saab aetud interneti teel, ei saa edukas ettevõtja olla üksinda nurgas nokitsev introvert. Äri käivitamiseks ja selle juhtimiseks pead sa alati mingil määral ka teiste inimestega suhtlema ning mis peamine, olema selles väga hea. Kui kaks ettevõtet pakuvad samaväärset toodet või teenust, siis eelistatakse sageli seda, kellega on inimlikult mugavam suhelda. Suhtlemine on vajalik ka ärikontaktide võrgustiku loomiseks, seda nii virtuaalselt kui üritustel kohal olles, kus sinu potentsiaalsed kliendid või koostööpartnerid liiguvad. Tihti tekib uusi tööotsi ja koostöösuhteid just networkingu kaudu, mitte külmade telefonikõnede või müügikirjadega kliente pommitades.
  6. Kõrge stressitaluvus. Ettevõtja elu ei pruugi sugugi olla meelakkumine ja kohe kindlasti ei ole see selline, nagu sageli ette kujutatakse – ärkad siis, kui tahad, teed paar tunnikest tööd ja seejärel veedad ülejäänud päeva kuskil rannaliival puhates (vähemasti mitte alguses). Ettevõtja tööpäevad võivad olla 12 h pikad. Sa pead ise suutma organiseerida oma päevakava ja kõige selle juures jälgima, et sa läbi ei põleks, mis on väga sage põhjus, miks isegi näiliselt tugevad ettevõtjad ühel päeval oma ärist lihtsalt loobuvad. Igal inimesel on päevas 24 h, sellest 8 tundi peaksid jätma puhkamiseks ja 8 tundi muudeks tegemisteks.
  7. Usk sellesse, mida sa teed. Ka kõige kuulsamad ärigigandid nagu Apple, Nike või Amazon on kunagi olnud vaid ideed kellegi peas. Selleks, et äriidee tõuseks lendu, pead sa oma ärisse sinisilmselt ja tõemeeli uskuma. Kui lähed oma ideed investorile pitchima, siis paistab see kohe välja, kui sa sellesse ei usu. Ebakindlus ei ole kohe kindlasti ettevõtja voorus, isegi kui sa sisimas väreled ja mõtled, kas see kõik ikka õnnestub. Siin loetletud ettevõtja isikuomadused ei ole kindlasti lõplikud, samas on need hädavajalikud selleks, et sinu ideest sünniks äri ja et suudaksid seda edukalt majandada. Kui tunned, et sa ei ole mõnes neist teemadest piisavalt tugev, siis ei tähenda see, et peaksid oma äriidee kohe nurka viskama. Inimese isikuomadused on arendatavad. Selleks selgita välja oma tugevused ja nõrkused, pane paika plaan ja alusta juba täna!
Posted in BlogiTagged Ettevõtja isikuomadused

© 2022 Ettevõtlusnädal | veebilehe tegemine vvunk