Reet Aus ütleb enda kohta, et on moedisainer, kelle südameasjaks on moemaailma eetilisemaks muutmine ning taasväärtustatava moekeskkonna arendamine (tutvu ka Reeda brändiga reetaus.com). Intervjuus räägib Reet, milline oli tema teekond disaineriks, mis teda inspireerib ning millisena näeb ta moetööstuse tulevikku.

Kuidas sai alguse sinu disaineriks saamise teekond?

Kõik on läinud üsna loomulikku rada pidi. Pool minu suguvõsast on kunstiharidusega ning käisin ka ise kunstikoolis. Varasest noorusest peale tegelesin joonistamise, maalimise ja üleüldse kunstiga. Moevaldkonda sattusin aga seetõttu, et eneseväljendus läbi rõivastuse tundus (ja on siiani) lihtsalt väga huvitav.

Millal ja kuidas jõudsid arusaamiseni, et soovid muuta moetööstust ja seeläbi ka maailma?

Ikka õpingute ajal. Kui moe- ja tekstiilitööstuse puhul sissepoole vaadata, siis näed, et väga palju asju on siin pigem valesti. Seetõttu jõudsingi mingisuguse sügavama mõistmise ja vajaduseni viia läbi muutuseid.

Mis sind inspireerib ja motiveerib nii inimese kui ka disainerina?

„Tuleb lihtsalt hommikul üles ärgata, istuda laua taha, hakata kirjutama ja küll see inspiratsioon ka siis tuleb.“

Mulle väga meeldib Mati Undi öeldu: „Tuleb lihtsalt hommikul üles ärgata, istuda laua taha, hakata kirjutama ja küll see inspiratsioon ka siis tuleb.“ Pigem olen ka seda tüüpi, kuna mulle meeldib tegutseda ja mulle reaalselt meeldib teha asju, luua midagi uut ja näha selle millegi sündi. Protsessid muutuvad ja suhe protsessiga ongi tegelikult see, mis genereerib inspiratsiooni. Ma ei ole seda tüüpi inimene, et mul oleks vaja ühtäkki minna kolmeks nädalaks kuhugi kuurortlinna inspiratsiooni otsima. Tuleb hakata tegutsema ja küll siis tuleb ka inspiratsioon.

Samuti tuleb osata leida inspiratsiooni enda seest. Ma arvan, et see on väga hõlpsasti leitav, sest inspiratsioon käib meie kõigiga kaasas. Vahel me võib-olla ei tea, kuhu suunas vaadata, aga tegelikult on see meis kõigis olemas. Ja kui inspiratsioon on juba leitud, siis saab seda igal hetkel üha uuesti ja uuesti (taas)käivitada.

Millise karjäärialase saavutuse üle oled kõige uhkem?

Ma olen saanud teha alati neid asju, mis mulle on meeldinud. Olen õnnelik, et mul on selline võimalus olnud ja et olen üldse teadnud, mida ma teha tahan. Ma isegi ei oska oma tegemisi karjääri konteksti panna, sest n-ö teadlikku karjääri ma otseselt teinud ei ole. Aga kõik asjad, mida ma teinud olen, on alati rahuldust pakkunud, huvitavad ning nendest kõigist on olnud midagi õppida.

Milline väljakutse või õppetund on sinu jaoks olnud kõige suurem?

Teha midagi, mida ei ole varem tehtud. Kui sul ei ole võimalik asju õpiku või raamatu järgi teha ja tuleb hakata mingisugust uut süsteemi looma (mida saab öelda näiteks tööstusliku upcyclingu kohta), siis on neid takistusi ja väljakutseid hästi palju. Need väljakutsed ja takistused on aga teinud ja teevad ka edaspidi protsessid huvitavaks.

Kas ja kuidas on aastatega inimeste riiete tarbimisviisid muutunud?

Meie siinse regiooni uuringud näitavad, et eestlaste riiete tarbimine on aastate jooksul mitmekordistunud. Tarbime sama palju kui Skandinaavia maad, mis näitab näiteks seda, et [majanduslikus mõistes] elame väga hästi.

Tegelikult aga elame meeletu ületarbimise ajastul! Võime küll siin palju rääkida rohepöördest, jätkusuutlikkuse võidukäigust ja muust, aga kui suurt pilti vaadata, siis tegelikult on see praegu siiski kõigest paar tilka ookeanis. Muidugi on tore, et iga päevaga tekib hulgaliselt juurde inimesi, kes teadvustavad neid probleeme ja soovivad ise oma tegevuse läbi ka panustada jätkusuutlikuma maailma hüvanguks. Kuid siiski olen siinkohal natuke pessimistlik, sest tõelise muutuse tekkimiseks ei saa oodata ja loota, et see sünniks tänu tavatarbijatele. Esmased muutused peavad aset leidma ikkagi riiklikel tasanditel seoses suurettevõtlusele suunatud regulatsioonidega. Riidetööstuse puhul on tegu mahult väga suure tööstusharuga, millel on teadupärast ka suur keskkonnamõju.

Millisena näed riidetööstuse tulevikku?

Ringsena. See ei puuduta ainult moetööstust, vaid kõiki tööstuseid (kui soovime n-ö püsima jääda). Teadagi oleme paraku elanud nii, et ressursid on lõpukorral ja mastaapsed kriisid ei ole mägede taga.

Kogu tootev tööstus (sh moe- ja tekstiilitööstus) peab jõudma laiapõhjalise ringmajandusmudelini võimalikult kiiresti. Hea on aga tõdeda, et uuenevad Euroopa Liidu regulatsioonid soodustavad üha enam ringmajandust. Näiteks tahetakse lähiaastatel kehtestada toodetele digipassi, millega astutakse suur samm läbipaistvuse suunas (ELi kestliku ja ringluspõhise tekstiili strateegia kohta saab lähemalt lugeda SIIT – toim.).

Intervjueeris: Yvonne Bikejev

OSALE

Posted in BlogiTagged Impact Day

Oluline on leida just see, mis paneb sinu silmad särama!

Häid mõtteid ja ideid on maailmas mitmeid. Nii mõnestki neist võiks välja arendada äriidee. Oluline on leida just see, mis paneb sinu silmad särama!

Maakondlike arenduskeskuste pikaajaline ettevõtluskonsultant Maili Kallaste, kes on alustavaid ettevõtjaid nõustanud juba kümme aastat, annab nõu, kuidas leiad head äriideed, millest teha omaenda ettevõte.

  • Reisimine – reisidelt on paljud inimesed toonud kaasa ideid, mida Eestis veel ei tehta või mida saaks hoopiski teise nurga alt hakata pakkuma. Üks äriidee näide, mis on meie turule jõudnud, on populaarsust kogunud aerusurfi koolitused, treeningud kui ka näiteks Belgia vahvleid pakkuvad kohvikud.
  • Mõtle, mida uuenduslikku oled reisides märganud ja kogenud! Kas sellest saaks luua äri?
  • Raamatute, ajakirjade lugemine ning internetis googeldamine – meie ümber on palju informatsiooni, oska seda märgata kui sirvid kirjandust või loed uudiseid. Samuti paneb mõtte käima googeldamine!
  • Hobidega tegelemine – on sul kirg tortide valmistamise vastu või hoopis suur tehnika huvi? Pööra see äriks ja loo endale kui ka teistele töökohad!
  • Iseenda käitumis- ja tarbimisharjumuste analüüsimine – kui oled tundud, et turul puudub mõni toode või teenus, mis sinu kui ka mõne teise inimese probleemi lahendaks, siis kaalu, kuidas saaksid selle ise ära lahendada. Samuti võib mõne juba olemasoleva toote või teenuse täiendamine anda võimaluse uueks äriks.

Kuidas hinnata enda oskusi ja tugevusi?

Ära unusta neid oskusi ja teadmisi, mida oled koolis, varasemas töökohas omandanud! Just need teadmised tuleb võtta kaasa hea äriidee leidmisele ja enda ettevõtte loomisele. Selleks, et saada hea ülevaade enda tugevusteks ning seeläbi märgata äriideed, tee läbi 2 ülesannet.

  • Ülesanne 1: pane paberile kirja 5 asja, mida sa oskad väga hästi teha! Kui sa oled enda 5 oskust kirja saanud, liigu teise ülesande juurde.
  • Ülesanne 2: pane paberile kirja 5 asja, mille tegemist sa naudid! Nüüd, kui oled kahe ülesandega ühele poole saanud, täienda mõlemat nimekirja veel 5 punkti võrra!
    Viimaseks, tutvu nimekirjaga ja vaata, kas sa leiad mõne mõtte, millest võiks saada sinu järgmine äriidee. Koosta seejärel äriidee kirjeldus ja tule meie poole nõustamisele!
Posted in BlogiTagged Maili Kallaste

Kuidas juhtimises tõhusam olla ja paremaks saada on juhtimistreenereid Margit Raidi ja Hede Kerstin Luike huvitanud juba ligi paarkümmend aastat.

Kuidas juhtimises tõhusam olla ja paremaks saada on juhtimistreenereid Margit Raidi ja Hede Kerstin Luike huvitanud juba ligi paarkümmend aastat. Äridiplomaat, ütleb enda kohta Margit. Organisatsiooniterapeut võib öelda Hede kohta. Omavahel ja klientide tarbeks on tandem nende tööriistakastis ennast igati õigustanud töövõte. Kui kevadel koroonaviirus kogu maailma järsku muutusse viskas, tõid Margit ja Hede juhtide lauale tandemjuhtimise süsteemse vaate. Mis siis tandemjuhtimine on ja kuidas seda juhi igapäevatöös tulemuse toomisel rakendada?

Mis on tandemjuhtimine?

“Tandem on teadlik partnerlus kahe otsustaja vahel, kes koos mõtestavad protsesse läbi kovisiooni tehnikate,” ütleb Hede ja lisab: “See toob juhtimisse heas mõttes teise vaate ja kasuliku kahtlemise.” Kaks pead on ikka kaks pead ja sageli saab koostöös 1+1 olla rohkem kui 2. “Tandemjuhtimine on asutuse sisene kapital – alt üles kasvanud juhte toetav töömeetod, siduv sisulise teadmise, praktiliste peegelduste ja kasuliku kahtlemise sild,” sõnab Margit. “Keerulised ajad esitavad juhtidele kõrgeid nõudmisi. Värsket vaadet on vaja enam kui kunagi varem.”

Margit ja Hede leiavad, et kasu saab tuua tandempartner. Olgu siis organisatsiooni seest valitud või väljaspool loodud koostöö.

Meditsiinist on tuttav mõiste “second opinion”. Juhtimises on samal eesmärgil abiks kutsustud nõustajad, coachid ja mentorid. Aga alati ei pruugi pingeline eelarve lubada lisakulu konsultandi või coachi ajale. Siis on vaja leida teisi võimalusi, kuidas värsket vaadet, konstruktiivset kriitikat ja vajadusel toetust leida. Margit ja Hede leiavad, et kasu saab tuua tandempartner. Olgu siis organisatsiooni seest valitud või väljaspool loodud koostöö.

Miks tandemjuhtimine väärt on?

Süsteemne lähenemine organisatsiooni ja meeskonna ees seisvate eesmärkide saavutamisele võidab kõvasti sellest, kui juht end oma mõtetega üksi ei jäta. Teise vaade läbi tema teadmiste ja kogemuse aitab näha enda kallutaust ja vältida mõtlemise lõksudesse kinni jäämist. “Teadlik partnerlus kahe otsustaja vahel aitab koos toimuvat tõhusamalt mõtestada ja sihi suunas tegutseda,” ütleb Hede. “Diaadiline juhtimine, ilma hierarhiata ühiselt eesmärgi poole liikumine on juhtimisvõtete seas end tõestanud,” kinnitab Margit. Süsteemse vaate diaadilise juhtimise teemale andis Peter Hawkins, kelle artiklid-raamatud on väärt lisa juhi lugemislauale.

Margit lisab: “Tandem on varjatud õppimise ja õpetamise kunst. Teisele rääkides kuuled iseend ja see on vajalik juhtimistööriist.” Kui suhe coachi või mentoriga on rakendatud pigem ühe poole eesmärkide teenistusse, siis tandempartnerlus on vastastikune. Tandemjuhtimine on sageli ka ühise eesmärgi saavutamiseks tehtav koostöö ja eri tugevustega juhtide vaheline teineteise täiendamine.

Pidevalt muutuvad maailmas on määrmatusega toimetulek üks oluline edu võti. Selleks saavad enesejuhtimisoskused, enda ja teiste emotsioonide taju, analüüs ning adekvaatne reageering aina väärtuslikumaks. Tandempartnerlus on asendamatu õppimise koht. “Täiskasvanud inimene õpib eelkõige reflekstiooni ja kriitiliste olukordade analüüsi kaudu,” räägib Hede. “Peegeldused võrdse partneriga aitavad meil mühinal nii juhi kui inimesena kasvada ja loovad juurde emotsionaalset agiilsut ja paindlikkust”.

Kuidas tandemid tekivad?

Heas tandempartnerluses on vastastikusus, jagamine, andmine ja saamine mõlemas suunas.

Tandem on eesmärgipõhine koostöö. Heas tandempartnerluses on vastastikusus, jagamine, andmine ja saamine mõlemas suunas. Tandem töötab kokkulepetel. Et tandem oleks jõus ja väärt, on vaja omavahel mänguväli piiritleda.

Osa tandemeid tekib intuitiivselt, teised on süsteemselt eesmärgipäraselt ellu kutsutud. Juht võtab tihedama koostöö ette teise juhi või eksperdiga, kes tema nõrkusi täiendab ja kellega koos arutades ja tegutsedes tekib kvaliteetsem tervik. “Tandem aitab juhil ennast ja oma meeskonda selgemalt näha ja erinevustes ja peegeldustes on kõvasti jõudu,” sõnab Margit, kes selle hooaja EBS EMBA grupiga tööd alustades ütles, et ta on armunud, armunud tandemjuhtimisse – sest tandempartnerlus, eriti need süsteemselt loodud tandemid avavad juhi jaoks uue tohutu arenguressursi. “Jutud kahe juhi vahel ja sealtkaudu oma mõtete kuulamine on arengu üks oluline komponent,” kinnitab Margit.

Tihti tuleb ette ka kohustuslikke tandemeid, mõned neist lausa väljakutseks. Leiame end ühise eesmärgi suunas tegutsemas kellegagi, keda me ise valida ei saa. Kui tulemuse saavutamiseks on vaja koos edasi liikuda kohustuslikus või lausa välajkutset esitavad tandemis, saab sellestki teha kasuliku õppimise ja arenemise tööriista. “Juhil tasub ka kohustuslikke tandemeid juhtida nii, et see on väärikas mäng, võttes sealt vajalikud peegeldused ja võimalused”, sõnab Margit. “Kui on arusaam ühisest eesmärgist, on ka kohustuslikus tandemis kõvasti väärtust,” lisab Hede. “Kohustuslik tandem aitab meil näha ja õppida seda, mille õpivajadusest me ise teadlik olla ei pruugi.”

Kuidas tandem enda kasuks parimal viisil tööle panna?

“Lase teisel enda juhtumit kuulata, analüüsida ja peegeldada,” soovitab Margit. Hede sõnul annab väärtusliku panuse julgus soovida partnerilt: küsi minu käest ebameeldivaid küsimusi.

“Teineteise täiendamine on tandemi kontekstis väga oluline arengu osa: julgus enda tugevusi teada, julgus haavatud olla ja julgus jagada,” ütleb Margit. Tandemiga pole juht tipus üksi, vaid annab organisatsiooni eeskuju koostööst. “Tandemjuhtine tasub rakendada hirmuvaba organisatsiooni suunas liikumise teenistusse,” lisab Margit.

“Psühholoogiline ohutus on just muudatuste ajal eriliselt oluline ja tandemkultuuri loomine aitab,” jätkab Hede.

“Muudatuste juhtimise korral on teadlik partnerlus väärt viis tagada muudatuste õnnestumine,” täiendab Margit, lisades:” Näiteks mõnd inimest meeskonnas sisse või välja juhtides on tandemist väga abi: kiire topeltinforuum, ekspertteadmine säilib ja meeskond ei ela liigselt läbi juhi vahetust.”

Tandemi kesksed teemad on usaldus, vastutus ja koostöö. “Väärt tandem on kahe juhi vaheline strateegiline dialoog, mis loob enam sünergiat ja lubab ka kahtlustel lauale hiiilida,” räägib Margit. “Valehäbita, arvamusi mittejaatades, erisusi lauale tuues ja lahendades.” Hede lisab, et julge ja siiras tandempartnerlus teeb juhtimise tervislikumaks. “Juht on inimene ja inimene vajab partnerlust, jagamist ja peegeldusi,” ütleb Hede. Heas tandemis saab nii keerukate olukordade lahendamise ja emotsioonide juhtimisega toime juhi sisemisi ressursse säästes.

Tandem haakub väga selgelt ka täiskasvanu õpimudeliga Deci ja Ryani valguses: sisemise motivatsiooni allikaks on autonoomsus, meisterlikkuse areng ning tähendus ja mõju.

Tandem haakub väga selgelt ka täiskasvanu õpimudeliga Deci ja Ryani valguses: sisemise motivatsiooni allikaks on autonoomsus, meisterlikkuse areng ning tähendus ja mõju. Tandem on uue ajastu juhtimisviis, mis toetab isiksuse autonoomseid tugevusi ja kogemusi, loob õppiva organisatsiooni juhtimikultuuri ning kannab töös selget tähenduslikkust ja mõjusat eesmärkide teostamist.

Posted in BlogiTagged Ettevõtlusnädal 2022, Hede Kerstin, Margit Raidi

Ettevõtjaks saamisel ei piisa vaid heast ideest. Suurt rolli mängivad ka ettevõtja isikuomadused, see, kuidas ettevõtja suhtub oma töösse ja kuidas ta suudab väljakutsuvaid olukordi lahendada.

Ettevõtjaks saamisel ei piisa vaid heast ideest. Suurt rolli mängivad ka ettevõtja isikuomadused, see, kuidas ettevõtja suhtub oma töösse ja kuidas ta suudab väljakutsuvaid olukordi lahendada. Reastasime peamised isikuomadused, mis on omased edukatele ettevõtjatele ja vajalikud ettevõtjaks hakkamisel.

Ettevõtja isikuomadused

  1. Loovus – Üks tähtsamaid isikuomadusi, mida ettevõtjaks saamisel on vaja, on oskus mõelda kastist välja ja läheneda probleemide lahendamisele looval moel. Sageli seostatakse loovust eelkõige näitlejate ja kunstiinimestega, kuid see isikuomadus on kahtlemata vajalik ka ettevõtlusesse sisenemisel. Ka kõige hoolikama planeerimise juures võib äris ette tulla olukordi, mida sa ei oleks osanud uneski näha. Ettevõtjad, kes on oma olemuselt loovad, ei takerdu raskustesse, vaid suudavad muuta kiirelt kurssi, kui seda peaks vajalik olema, ja leida olukordadele lahendusi, mis viivad nende äri edasi.
  2. Tugev enesejuhtimisoskus ja julgus otsustada – Hakates ettevõtjaks, pead sa aga oma palga välja teenima ise. See tähendab, et pead väga hästi suutma planeerida oma aega ja tegema tähtajaks ära ka need ülesanded, mis on sulle vastumeelt. Samuti pead oskama eristada ebaolulist olulisest, sest ettevõtjana on su töölaual alati rohkem, kui päevakavasse mahub. Väga tähtis on ka julgus vastutada ning võtta vastu otsuseid. Ettevõtjana ei ole sul kellegi teise kaela vastutust lükata. See tähendab, et pead ise otsustama, millisel kursil sa liigud ja millise kiirusega.
  3. Loomult tegutseja tüüp. Mõni inimene on hea ideede genereerija, kuid ta ei suuda oma plaane kunagi realiseerida. Kui sa tahad saada ettevõtjaks, siis pead olema julge, energiline ja edasipüüdlik tegutseja – piltlikult öeldes käärima käised üles ja hakkama lihtsalt otsast minema. Pikalt plaani pidades või teisi maha tehes võid jäädagi unistajaks. Ettevõtluses loevad aga lisaks sõnadele ja plaanidele ka teod.
  4. Hea kohanemisvõime.  Pärast äriidee väljamõtlemist ja selle paberile panemist ilmneb pea alati asjaolusid, millega sa ei osanud alguses arvestada. Muutuda võib majanduslik keskkond, turule võivad tulla uued konkurendid. Head kohanejad on oma loomult paindlikud ja saavutavad äris kohe kindlasti rohkemat. Kohanemisvõime mõjutab ka seda, kuidas saad hakkama tagasilöökidega (ja neid paratamatult tuleb). Siin on tähtis mitte norutama jääda ega alla anda, vaid mõelda, kuidas edasi. Oluline on aru saada ka sellest, kui on õige aeg otsad kokku tõmmata või ajutiselt äri pausile panna.
  5. Suhtlusoskus. Vaatamata sellele, et meil on internetiajastu ja enamik asju saab aetud interneti teel, ei saa edukas ettevõtja olla üksinda nurgas nokitsev introvert. Äri käivitamiseks ja selle juhtimiseks pead sa alati mingil määral ka teiste inimestega suhtlema ning mis peamine, olema selles väga hea. Kui kaks ettevõtet pakuvad samaväärset toodet või teenust, siis eelistatakse sageli seda, kellega on inimlikult mugavam suhelda. Suhtlemine on vajalik ka ärikontaktide võrgustiku loomiseks, seda nii virtuaalselt kui üritustel kohal olles, kus sinu potentsiaalsed kliendid või koostööpartnerid liiguvad. Tihti tekib uusi tööotsi ja koostöösuhteid just networkingu kaudu, mitte külmade telefonikõnede või müügikirjadega kliente pommitades.
  6. Kõrge stressitaluvus. Ettevõtja elu ei pruugi sugugi olla meelakkumine ja kohe kindlasti ei ole see selline, nagu sageli ette kujutatakse – ärkad siis, kui tahad, teed paar tunnikest tööd ja seejärel veedad ülejäänud päeva kuskil rannaliival puhates (vähemasti mitte alguses). Ettevõtja tööpäevad võivad olla 12 h pikad. Sa pead ise suutma organiseerida oma päevakava ja kõige selle juures jälgima, et sa läbi ei põleks, mis on väga sage põhjus, miks isegi näiliselt tugevad ettevõtjad ühel päeval oma ärist lihtsalt loobuvad. Igal inimesel on päevas 24 h, sellest 8 tundi peaksid jätma puhkamiseks ja 8 tundi muudeks tegemisteks.
  7. Usk sellesse, mida sa teed. Ka kõige kuulsamad ärigigandid nagu Apple, Nike või Amazon on kunagi olnud vaid ideed kellegi peas. Selleks, et äriidee tõuseks lendu, pead sa oma ärisse sinisilmselt ja tõemeeli uskuma. Kui lähed oma ideed investorile pitchima, siis paistab see kohe välja, kui sa sellesse ei usu. Ebakindlus ei ole kohe kindlasti ettevõtja voorus, isegi kui sa sisimas väreled ja mõtled, kas see kõik ikka õnnestub. Siin loetletud ettevõtja isikuomadused ei ole kindlasti lõplikud, samas on need hädavajalikud selleks, et sinu ideest sünniks äri ja et suudaksid seda edukalt majandada. Kui tunned, et sa ei ole mõnes neist teemadest piisavalt tugev, siis ei tähenda see, et peaksid oma äriidee kohe nurka viskama. Inimese isikuomadused on arendatavad. Selleks selgita välja oma tugevused ja nõrkused, pane paika plaan ja alusta juba täna!
Posted in BlogiTagged Ettevõtja isikuomadused

© 2023 Ettevõtlusnädal | kodulehe tegemine vvunk