Reet Aus ütleb enda kohta, et on moedisainer, kelle südameasjaks on moemaailma eetilisemaks muutmine ning taasväärtustatava moekeskkonna arendamine (tutvu ka Reeda brändiga reetaus.com). Intervjuus räägib Reet, milline oli tema teekond disaineriks, mis teda inspireerib ning millisena näeb ta moetööstuse tulevikku.
Kuidas sai alguse sinu disaineriks saamise teekond?
Kõik on läinud üsna loomulikku rada pidi. Pool minu suguvõsast on kunstiharidusega ning käisin ka ise kunstikoolis. Varasest noorusest peale tegelesin joonistamise, maalimise ja üleüldse kunstiga. Moevaldkonda sattusin aga seetõttu, et eneseväljendus läbi rõivastuse tundus (ja on siiani) lihtsalt väga huvitav.
Millal ja kuidas jõudsid arusaamiseni, et soovid muuta moetööstust ja seeläbi ka maailma?
Ikka õpingute ajal. Kui moe- ja tekstiilitööstuse puhul sissepoole vaadata, siis näed, et väga palju asju on siin pigem valesti. Seetõttu jõudsingi mingisuguse sügavama mõistmise ja vajaduseni viia läbi muutuseid.
Mis sind inspireerib ja motiveerib nii inimese kui ka disainerina?
„Tuleb lihtsalt hommikul üles ärgata, istuda laua taha, hakata kirjutama ja küll see inspiratsioon ka siis tuleb.“
Mulle väga meeldib Mati Undi öeldu: „Tuleb lihtsalt hommikul üles ärgata, istuda laua taha, hakata kirjutama ja küll see inspiratsioon ka siis tuleb.“ Pigem olen ka seda tüüpi, kuna mulle meeldib tegutseda ja mulle reaalselt meeldib teha asju, luua midagi uut ja näha selle millegi sündi. Protsessid muutuvad ja suhe protsessiga ongi tegelikult see, mis genereerib inspiratsiooni. Ma ei ole seda tüüpi inimene, et mul oleks vaja ühtäkki minna kolmeks nädalaks kuhugi kuurortlinna inspiratsiooni otsima. Tuleb hakata tegutsema ja küll siis tuleb ka inspiratsioon.
Samuti tuleb osata leida inspiratsiooni enda seest. Ma arvan, et see on väga hõlpsasti leitav, sest inspiratsioon käib meie kõigiga kaasas. Vahel me võib-olla ei tea, kuhu suunas vaadata, aga tegelikult on see meis kõigis olemas. Ja kui inspiratsioon on juba leitud, siis saab seda igal hetkel üha uuesti ja uuesti (taas)käivitada.
Millise karjäärialase saavutuse üle oled kõige uhkem?
Ma olen saanud teha alati neid asju, mis mulle on meeldinud. Olen õnnelik, et mul on selline võimalus olnud ja et olen üldse teadnud, mida ma teha tahan. Ma isegi ei oska oma tegemisi karjääri konteksti panna, sest n-ö teadlikku karjääri ma otseselt teinud ei ole. Aga kõik asjad, mida ma teinud olen, on alati rahuldust pakkunud, huvitavad ning nendest kõigist on olnud midagi õppida.
Milline väljakutse või õppetund on sinu jaoks olnud kõige suurem?
Teha midagi, mida ei ole varem tehtud. Kui sul ei ole võimalik asju õpiku või raamatu järgi teha ja tuleb hakata mingisugust uut süsteemi looma (mida saab öelda näiteks tööstusliku upcyclingu kohta), siis on neid takistusi ja väljakutseid hästi palju. Need väljakutsed ja takistused on aga teinud ja teevad ka edaspidi protsessid huvitavaks.
Kas ja kuidas on aastatega inimeste riiete tarbimisviisid muutunud?
Meie siinse regiooni uuringud näitavad, et eestlaste riiete tarbimine on aastate jooksul mitmekordistunud. Tarbime sama palju kui Skandinaavia maad, mis näitab näiteks seda, et [majanduslikus mõistes] elame väga hästi.
Tegelikult aga elame meeletu ületarbimise ajastul! Võime küll siin palju rääkida rohepöördest, jätkusuutlikkuse võidukäigust ja muust, aga kui suurt pilti vaadata, siis tegelikult on see praegu siiski kõigest paar tilka ookeanis. Muidugi on tore, et iga päevaga tekib hulgaliselt juurde inimesi, kes teadvustavad neid probleeme ja soovivad ise oma tegevuse läbi ka panustada jätkusuutlikuma maailma hüvanguks. Kuid siiski olen siinkohal natuke pessimistlik, sest tõelise muutuse tekkimiseks ei saa oodata ja loota, et see sünniks tänu tavatarbijatele. Esmased muutused peavad aset leidma ikkagi riiklikel tasanditel seoses suurettevõtlusele suunatud regulatsioonidega. Riidetööstuse puhul on tegu mahult väga suure tööstusharuga, millel on teadupärast ka suur keskkonnamõju.
Millisena näed riidetööstuse tulevikku?
Ringsena. See ei puuduta ainult moetööstust, vaid kõiki tööstuseid (kui soovime n-ö püsima jääda). Teadagi oleme paraku elanud nii, et ressursid on lõpukorral ja mastaapsed kriisid ei ole mägede taga.
Kogu tootev tööstus (sh moe- ja tekstiilitööstus) peab jõudma laiapõhjalise ringmajandusmudelini võimalikult kiiresti. Hea on aga tõdeda, et uuenevad Euroopa Liidu regulatsioonid soodustavad üha enam ringmajandust. Näiteks tahetakse lähiaastatel kehtestada toodetele digipassi, millega astutakse suur samm läbipaistvuse suunas (ELi kestliku ja ringluspõhise tekstiili strateegia kohta saab lähemalt lugeda SIIT – toim.).
Intervjueeris: Yvonne Bikejev