90-ndatel eritellimusmööbli valmistamisega alustanud Andry Začek (57) teab, mida tähendab lähedaste tugi unistuste elluviimisel. Tema pojad Marko (30) ja Kristo (32) tunnistavad, et ettevõtja peres üleskasvamine mõjutas suhtumist nii ettevõtlusse kui ellu. Põlvkonnavahetust pereettevõttes võtsid mehed protsessi loomuliku osana. Teineteisele toetumist, head nõu ja ühiselt lahenduste otsimist hindavad nad väga.
Valgamaal eritellimusmööbli valmistamisele spetsialiseerunud pereettevõtte Zacman ühe asutaja Andry Začek’i sõnul on iga vanema unistus, et lapsed hooliksid nende tööst.
Need, kellel oli natukenegi rohkem oskust ja tahet ise midagi toota, proovisid oma ideega välja tulla.
„90-ndatel oli ettevõtlusega alustamine huvitav aeg! Need, kellel oli natukenegi rohkem oskust ja tahet ise midagi toota, proovisid oma ideega välja tulla. Ette-võtlusega alustamiseks olid küll soodsad olud, aga keeruliseks muutis selle ressursside nappus. Kui suurettevõttes on iga töö jaoks oma spetsialist, siis väikeettevõtjal tuleb ise kõigega hakkama saada ja seepärast on lähedaste abi unistuste elluviimisel oluline,“ võtab ta ettevõtjana tegutsemise algusaja kokku.
Pojad Marko ja Kristo on teinud isa kõrval puutööd lapsest saati, käisid abiks peale kooli ja panustasid suvevaheaegadel, sest see oli võimalus taskuraha teenida. Isa eeskujul tisleri eriala valinud pojad ütlevad, et ettevõtja peres üleskasvamine avardas silmaringi, mõjutas suhtumist ettevõtlusse ja ellu. Nende kodus on enda valmistatud mööbel, sest see on iseenesestmõistetav!
Andry möönab, et esialgu valdasid teda teismelisi poegi ettevõttesse kaasates kahetised tunded. „Mõtlesin, mis neile võiks huvi pakkuda ja kas mul on õpetamiseks vajalikud oskused? Kui lastele õpetada püsivust ja järjekindlust, siis nad võivad mistahes ettevõtmistes kätt proovida. Olin meeldivalt üllatunud, et poisse ei pidanud kunagi käskima, et tööd teha!“
Nii isa, kui ka pojad tunnistavad, et põlvkondade vahetus toimus pereettevõttes valutult. Selles protsessis oli oma osa ka kiirelt arenevatel tehnoloogiatel, sest uued seadmed vajavad värskeid teadmisi, millega nooremal põlvkonnal on lihtsam samastuda.
Õpetajast saab kolleeg
„Pojad on liikunud edasi pikemate sammudega, kui mina oleksid ette võtnud ja mis eriti oluline, nad ei ole isa unustanud,“ on Andry rahul. Tema õpetaja roll on ajaga muutunud, nüüd otsitakse koos lahendusi ja ollakse üksteisele toeks.
Pereäri üks suurimaid võlusid on see, et saab lähedastega palju koos olla
„Pereäri üks suurimaid võlusid on see, et saab lähedastega palju koos olla. Ise projekteerime, disainime, valmistame, paigaldame ja vastutame. Eeliseks on kindlasti kiire otsustusprotsess ja tegutsemine,“ räägib ta.
Isa ja pojad nendivad, et eelkõige peab osapoolte vahel olema usaldus ja see ei jää märkamata ka klientidele!
„Oleme oma pereettevõtet nii pikka aega ülesehitanud ja see on tugevalt mõjutanud ka suhtumist töösse. Teeme asja hingega ja tooraine ning töö kvaliteedis järele ei anna. Üritame igati kliendi soovidega arvestada ja soovitud lahendused teostada. Parim mööbel peegeldab tellija nägemust, soove ja võimalusi,“ ütleb Marko.